Jälle alaealine

Isegi veel 4 kuud tagasi poleks osanud ma iialgi arvata, et ma leian end seismas teeääres, mingi poesilt käes, kõrvaklapid peas, reggae mängimas, mina tantsimas, kari neegreid/mehhiklasi mööda sõitmas, samal ajal tuututades või midagi hõigates. Kui me alles USA-sse olime tulnud ja nägime üht tüdrukut sildiga teeääres vehkimas, siis ma mõtlesin, et see on küll ikka väga nüri töö, mida ise teha ei tahaks ja nüüd ma olen ise samasugune. Või noh, ma olen tegelikult palju ägedam, ma ikka tantsin ka, mitte ei viibuta niisama. Aga jaa, alguses oli see töö suht ebameeldiv, aga pärast veerand tundi mõistsin ma, et kammooon, ma võin ju seda teha küll, kui see kellegi rahaprobleeme natukenegi parandab. Ja see oli tegelikult päris fun.