LEHM VAJAB ABI!!

http://www.lauakunn.ee/?cat=11

Hääletage lehma poolt, kindlalt!!

Andke andeks, sõbrad, et ma mitte midagi kirjutanud viimasel ajal ei ole. Tegelikult oleks kirjutada päris palju, sest koguaeg toimub midagi, aga aega või tahtmist jääb väheks. Aga ma teen nüüd lühidalt.

Kõige esimesena ütlen tähtsaima asja- sain esimest korda burrito eest kiita kliendi käest. Ja siis käisime Green Day kontserdil, sest Jeff hankis tasuta piletid jälle kuskilt. Ja Jussi skeidisõprade juures oleme peol käinud, 2 korda. Kui esimene kord käisime, siis läksime ka väikesele jalutuskäigule Mentone tänavale, et vanu aegu meenutada ja teisel korral käisime ka OB ranna ääres, et "n ä g e m i s e n i" öelda. Meil on muidu Annamariga selline üldine komme keset skeidipidusid kahekesi jalutama minna ja Jussi sõpradele jäi täiesti arusaamatuks, miks seda tegema peab. Kui Mentonele minna tahtsime, siis James oli väga mures ega me ära ei eksi või et kas me tõesti ei taha, et meid ära viidaks (me tõesti tahtsime väga ja l u t a m a minna), nii et Ryan pidi lõpuks "let them be, they just wanna have some girl time" ütlema või kui me teisel korral ranna ääres käisime ja tagasi tulles Ryan aru hakkas pärima, miks me neid "secret walk-e" teeme. Ega me isegi tea, aga vahel on lihtsalt vaja maailmaasju arutada ja suve alguse aegu meenutada. Lõpuks ikka põgenesime peolt ja sõitsime taksoga koju. Annamari: "Juss, naudi nüüd oma elu kõige kallimat taksosõitu", kuigi lõpuks ei tulnudki summa eriti hull- 23 dollarit. Alguses pani taksojuht üldse lampi ja ütles, et sõit Rosencransile on 70 dollarit, aga lõpuks oli nõus 30 dollariga ära viima ja lõppude lõpuks tuli ikka 23 dollarit. Ei mulle sobib.
Ja eile siis oli meie ärasaatmispidu ja meie 4 töökaaslast Thrift Traderist olid ka kohal. Loomulikult olid eestlased kõige vintskemad ja jõudisd ka veel kell 4-5 hommikul mullivannis liguneda (sama ajal kui Madis istus eetika loengus, muahaha). Jeff palus mul, et ma Madli ska muusika tantsu järgi teeks. Muidugi tegin ka ja õpetasin seda Alefilegi. Pärast tegime võistluse, kumb kauem jaksab seda tantsu teha. Noh, pidin kahjuks kaotama, sest Alef on tõesti päris sitke, aga no täna tal selg valutas sellest võistlusest ja minul valutasid jalalihased. Eile õppisin trummide mängimise ka ära (keegi bändi ei taha teha?).
Prtrhehuty. Homme sõidame Alefiga LA-sse, et turistiasju teha ja ülehomme hakkame kodu poole sõitma. 13. septembril saab jälle kodumaad oma jalge all tunda ja ma juba ootan seda.

4 keywordi millega inimesed on google otsinguga minu blogisse tulnud:

1. alaealine gei
2. alaealine klubis
3. jälle alaealine
4. ma olen alaealine homo

Mul on samast hambast j2lle tykk 2ra. H6issa Mehhiko hambaarstid! Well done!

Eile olime Annamari ja Jussiga kaltsukas tool. No kohe yldseee ei viiitsinud tood teha. Seal meeldib mulle tool rohkem k2ia selle p2rast, et seal on teistega koos l6busam k2ia jne, aga kohvikus pean ma t2iesti yksinda istuma. Aga sellegi poolest meeldib mulle kohvikutoo rohkem, sest seal moodub toop2ev mitu-mitu korda kiiremini ja yleyldse on selline chill. Anyway, meil Jussiga oli ikka t6esti sellest toost kopp ees ja otsustasime North Parki t2navate peale vox populit tegema minna, sest Jussil oli kaamera ja mikrofon kaasas. Kysisime niisama San Diego kohta mingeid kysimusi ja sattusime ka yhe gei otsa, kes oli no niiiiii gei, et see oli midagi hullu. Mul ei j22nud muud yle kui ainult vaadata ja imestada. P2rast kysisime inimeste k2est, kas nad teavad, mis on Eesti ja... nad teadsid!! Ainult m6ni yksik inimene t6esti ei teadnud ja need olid ka sellised kodutute taolised inimesed. Yks akordionim2ngija pakkus v2lja, et Eesti on suveniir, aga ta ei osanud oma vastust p6hjendada. Kokkuv6ttes v6ib vist oelda, et ameeriklased polegi nii rumalad, v2hemalt mitte North Parkis. Igatahes, kuidagi suutsime oma toop2eva l6puni veeta ja siis tulid Jeff, Alana ja Dylan meile j2rgi, et koos sooma minna ja siis kinno, sest Jeffil olid tasuta piletid. Soime yhes puht ameerikalikus kohas, loomulikult tellisime Annamariga burgerid endale. Ma ei tea, millest need ameeriklased neid piffe seal valmistavad, aga need maitsevad jube kehvasti. Aga muidu v6ib oelda, et burgeriga v6is ysna rahule j22da. Kahju, et sellest midagi v2lja pole tulnud, kui ma Helile ytlesin, et ma ei kavatse mitte yhtegi burgerit USA-s syya. Haha. Aga film oli selline, et midagi nii veidrat polnud ma ammu vaatamas k2inud. Nime ei m2leta, aga seal oli mingi hiirte hull. Nagu mul tihtipeale kombeks on, siis j2in filmi l6pus j2lle magama. Vahepeal avasin silmad siis, kui kellelgi s6rm otsast raiuti, aga siis m6tlesin, et parem on vist edasi magada. Aeg-ajalt kuulsin l2bi une seda ka, kuidas Juss k6rval korrutas, kui "ridiculous" see film on. Jeff v6ttis kinno kaasa suure punase kotit2ie kraami ka, kust seest karastusjoogid, 6lu ja kommid v2lja tulid. P2rast veel kiitles mulle, kui hea diili ta tegi, sest kinos maksavad M&M kommid 4 dollarit + kopikad, aga tema sai need poest v2hem kui dollariga. Pole paha.

P.S- tuli välja, et kaksikud (Matt ja Mitch) on vahepeal kaheksat eestlast hostinud. San Diego on VÄÄÄIKKKEEE.

Täna tulid Juss ja Matt minu töö juurde, et tasuta süüa saada. Ega ma kade ei ole, tegingi neile paar sandwichi. Pärast töö lõppemist hängisime Jussiga Matti juures. Poisid värvisid svammidega mingit puujurakat ja pärast pani Juss oma Five Guysist saadud oskused proovile ja meisterdas hamburgereid. Kui kõhud täis said, viskasime kalipsod selga ja läksime surfama, st et kes surfas ja kes bodyboardis. Kuna Sid liitus ka meiega ja oli ainult 3 surfilauda, siis kõige nõrgem pidi bodyboardiga leppima, st mina. Aga ma polnud pettunud, sest bodyboardimine on LAAHHEEEE. Läksime mingisse koerteranda. Alguses oli igav, sest häid laineid ei tulnud, aga siiis... Lained olid haaiiiiiiged. Saate aru, need on sellised lained, et surmahirm tuleb peale mõnikord, aga kui sa sellise surmalaine peale satud ja ta sind pika tee kalda poole veab, siis on see maailma parim tunne.

Eile kallas Annamari mulle ämbritäie jääd pähe ja looomulikult Armo filmis!! Jälle pidin ohver olema. Armo on muidu BFM-st üks tüüp, kes tuli oma söpadega USA-sse trippima ja eile oli meil nende hotellis väike koosistumine. Armo keeras veits ära ja see oli niiiii naljakas. Looooomulikult filmisime.

we LOOOOVEE tips!

Täna tööl astus kohvikusse sisse üks noormees oma pruudiga, kes tellisid endale liha. See oli selline huvitav tellimus, sest me üldiselt tooraineid ei müü seal, aga päris lõbus oli taldrikul kahte lihakäntsakat serveerida. Mõlemad veel kinnitasid, et nad ei ole uimastite mõju all. Ja siis oli veel üks tüüp, kes teadis lausa kus Eesti asub ja mis Eesti lipuvärvid on. That was pretty amazing. Aga loomulikult polnud tegu ameeriklasega, sest nemad ei tea välismaailmast midagi. Tegu oli hoopiski Tšiilist pärit noormehega. Ja üks vanamees ütles, et mul on "sweet accent". Heh, spänks vana. Täna oli üleüldse päris mõnus tööpäev. Tipiga tegin ka rekordi- sain lausa 14 dollarit. See teeb selle päeva tasa, kui ma mingi 60 senti sain. Jen (minu boss) hilines tunnikese, nii et sain ühe lisatunnigi kirja. Kahjuks lägastasin kohvikuesise parkla ja kohvikupõranda jäätist täis, kui jäätisetünni Jeni autost sisse vedasin. See kurivaim oli autos sulama hakanud ja kõik tilkus maha. Oleks ju võinud mingi kasti võtta vms, aga no eiiiii. Üsna piinlik oli, aga no ma koristasin ruttu ära.

Ja siiis eile käisime veepargis. Sitaks lahe oli. Saime endale eratelgi tänu jooga-hindudele (Alefil on mingid kahtlased tuttavad), kellega koos seal chillisime.



Väike söpapilt ka vahepeal. Seal meie taga on üks eriiitiiii vingeee ride.



Siin on siis Juss juustufriikatega, mis juba mõne aja pärast minu püksis olid, sest meie Jussil on sellised imelikud naljad. Loomulikult Annamari filmis ka seda. Aga no pole hullu, ma olen juba harjunud selliste asjadega, sest ükskord Rock Cafe-s burkse süües pani Juss mulle sinepit näkku ja LOOMULIKULT Annamari tegi pilti. Ohvri elu on raske. Peale selle pani Juss minust mingeid naked pilte oma blogisse üles, kus ma friikaid õgin ja sprite-i peale rüüpan. No tuhat tänu :D Ma tunnen ennast nagu see paks neeger seal pildil, mis mu blogi illustreerib.

Kuna ma oma kohviku bossile ütlesin sinna tööle minnes, et jään SD-sse terveks aastaks, siis on vaikselt kätte jõudnud aeg, kus ma pean talle teatama, et ma lähen septembris Eestisse tagasi. Juba paar viimast nädalat olen peas mõelnud igasuguseid valesid välja a la et mu kilpkonn suri ära ja pean Eestisse matustele minema, aga täna võtsin end kokku ja teatasin Jenile, et mu kaasmaalastel on raha otsas ja nad peavad Eestisse tagasi minema ja mina võib-olla ühes nendega. No ta jäi mind igatahes uskuma ja tundis meile kaasa jne. Väga paha tunne on niimoodi valetada, aga no midagi pole teha.

Tänane päev oli pikk. Ärkasin 6:45, et 8-ks tööle jõuda. Raske hommik oli + üks mees ja naine jätsid minu tehtud burritod söömata. See on alati nii nõme tunne, kui keegi ainult songib sinu tehtud toitu ja siis viskab minema. Ma ei saa aru, mis mu burritodel viga on, et need kellelegi ei meeldi :D Ma ise pole küll proovinud, aga peaks vist selle ära tegema, et see müsteerium lahendatud saaks.

Edasi sõitsin bussiga old towni. Buss oli friike täis nagu alati. Old townis ostsin veits Mehhiko kulinaid ja edasi läksin downtowni, kus on alati tore käia, sest see on ka alati mingeid friike täis. Ütleme niimoodi, et kodus on päris hea olla.

Eile hommik oli tore- ärkasime hommikul- mina, Juss, Annamari- ja Annamari luges Madli saadetud e-kirja Eestimaa muljetest kõva häälega ette. Lugesin seda praegugi veel ühe korra läbi ja tuleb tõdeda, et mulle meeldib seda kirja lugeda/kuulata (aitäh, Madli). Ma ei kujuta praegu ette, mida ma tunnen, kui Eestis tagasi olen. 20 päeva on veel jäänud. Võib-olla te mõtlete, et mis see siis ikka nii väga on, aga USA on tõesti hoopis teist moodi ja Starbucksis käin ma mitte ainult hea kohvi pärast, vaid ka seetõttu, et sinna sisse astudes tunneb alati Euroopa hõngu. Igatsen enda fotokaamerat taga. Äralendamishommikul jätsin selle raske südamega Eestisse, sest käsipagas läks päris raskeks. Nüüd kahetsen seda tegu.

Ja noh, Eesti ei kohtle mind üldsegi paremini kui USA- pole mul siin mingit õiget kodu ja pole enam ka Eestis. Head aega Pelgulinn my love ja tere tulemast Mustamägi? Või oli see Kilukarbimägi? Loodame, et seal on vähemalt Comarket (või Vons?)

Olin eile North Parkis tööl. Korrastasin seal müügisaali ja nägin, et mingid riided vedelevad diivani peal- plekilised lühikesed püksid ja vana kulunud t-särk. Mina mõtlesin: "Neid ma küll riidepuu peale tagasi ei pane." ja viskasin asjad prügikasti. Pärast tuli välja, et need olid Jeffi riided ja ta oli veidi nördinud, et ma tema riideid äraviskamiskõlblikuks pidasin, aga pärast olime sõbrad edasi. Oma bossi riideid ikka ära ei viskaks, Tiina :D

Lgkfjnh. Rattaga kojus6it oli p2ris r2nk. P2rast toolt vabaks saamist l2ksin k6igepealt niisama ranna 22rde rattaga s6itma ja see oli niiii lahe, sest Pacific Beach on lihtsalt niiiii ilus ja need majad seal on ka p2ris j6hkrad. SD on kahjuks selline koht, et siin l2heb jube vara pimedaks ja nii ma siis pidingi pimedas kodu poole s6itma. T2navavalgustused pole siin ka just eriti kiita. See m2gi, millest ma ennem r22kisin, on... jube. Puhkasin yles minnes 2 korda, aga l6puks ikka feilisin ja jalutasin yles. Ma arvan, et see oli yks ebameeldivamaid kogemusi mul siin- pime, v2sinud, yksi pluss ameerika kuttidel on midagi t6siselt vist viga- nahui nad peavad alati aknast v2lja karjuma v6i tuututama, kui tydrukut tee 22res n2evad.

Mul oli just yks klient, kes on Eestis k2inud. Awesome.

Madli juba kurtis, et mu blogipostitused on v2ga h6redaks j22nud- tema auks v6tan end nyyd kokku ja yritan midagi kirjutada. Igatahes, Madlit enam meiega ei ole. Saatsime ta eile rongi peale, kust ta LA-sse s6idab ja sealt edasi Bostoonia poole. Ei, tegu pole j2rjekordse loobujaga, vaid tema plaan oligi meist varem koju minna. Loomulikult tegime ka Madlile v22rilise 2rasaatmispeo- lausa 2 korda, sest alguses pidi Madli esmasp2val 2ra minema, aga umbes paar tundi enne seda, kui Madli 2ra pidi hakkama minema, tuli v2lja, et lennuk l2heb alles kolmap2va oosel ja et ta saab veel yhe p2va SD-s olla. Pyhap2eval s6ime kogu perega koos Rock Cafe-s ja sattusin j2rjekordselt yhe v2ga halva USA burgeri otsa. No pole hullu, tuju tegi paremaks asjaolu, et kelner teadis veel Eestlasi, kes SD-s on. Kelner kysis meilt, kas me midagi juua soovime ja no tagasihoidlikud v6i uimased nagu me oleme, j2ime seal midagi molutama ja Jeff ytleb: "Estonians are slow." ja kelner ytleb: "Ou what, Estonians?" ja nii tuligi v2lja, et ta on s6ber yhtede teiste tsikkidega, kes ka sel suvel StudentTouriga SD-sse tulid. Esmasp2eval oli pidu kodus. Hommikul oli h22l karaoke laulmisest veits 2ra ja kyynarnukk on siiani lilla ja kogu k2si teeb haiget, kui seda liigutada, sest tegime Jeffi ja Jussiga k2esurumisv6istlust. Jeff: "Ou shit, Tiina, you're strong!" K2esurumine polnud eriti hea m6te, sest nyyd olen poolvigane ja prillid on ka k6verad, aga ma ei tea, kuidas see juhtus. Ei, ma polnud m2llaris ega midagi, aga no ma olen juba p2ris harjunud, et minuga siin igast asju juhtub- k6ige pealt iga riigipiiri peal mingi jura, siis arvuti, telefon, hambad, k2si ja prillid.
T2nane ilm on nii palav, et ma ei taha ette kujutada, mis teil seal Eestis vahepeal oli. T2na vurasin rattaga toole. Varemalt ma veidi kartsin suure tee peal rattaga s6ita, aga see polnudki nii hull ja kohale j6udsin poole tunniga. Suur osa teest oli m2est alla s6it, mis omakorda t2hendab seda, et kojus6it on m2est yles (doup). Tool on igav nagu ikka- kolmas tund siin ja seniajani on olnud 3 klienti. Ega vist keegi v2ga v2ljas k2ia ei taha ka, kui nii palav on. Yks tumedanahaline noormees k2is ka siin ennem. Tormas fotokaameraga sisse ja teatas, et tema hakkab google jaoks pilte tegema. Ta eriti jutukas ei olnud ka, nii et midagi rohkemat ma temalt eriti teada ei saanud. Kui ma ka pildile j2in, siis 2kki olen varsti google mapsis v6i kuskil. Jess.
Tegelikult ma olen ysna kindel, et mul oleks veel yht-teist kirjutada, aga mul l2hevad k6ik asjad meelest 2ra alati, kahjuks.

Yks t2htis asi vaja veel yles kirjutada- eile otsisin mooda maja ja aeda enda pl2tut taga ja arvake 2ra kust ma selle leidsin- RUBY KAISUST. (Ruby on koer).

Tervist!
Olen praegu tool ja Catherine tegi hea avastuse- sellel arvutil siin on ka internet ning jagas oma avastust ka minuga, et ma siia yksi igavusse 2ra ei sureks, kui yhtegi klienti pole. Telekast tuleb vana hea Ivete, keda ma siin juba mitmendat p2eva kuulanud olen ja temaga koos myrisevad kaasa moned kylmutid ja puhurid. Olen olnud siin juba 2,45 tundi, aga siiamaani on olnud 3 klienti. Noh, Alef oli ka, aga tema ei loe. Panin just yhe California turkey pintslisse ja nyyd on p2ris hea olla. Tegelikult peaksin praegu v2ljas kana grillima, aga see grill ei allu mu tahtmisele ja no mul suva. Ja tegelikult peaksin praegu ka lihaloikurit puhastama, aga ma kardan seda masinat, sest see voib n2pud otsast 2ra tykeldada. Klaveri m2ngimisega oleks siis asi yhel pool (mitte et ma seda yldse enam v2ga teeks).
Aga mul on h2id uudiseid ka- mu arvuti on lopuks ometi t2ielikult tookorras. Viisin selle parandusse ja sain paranduse 3 korda odavamalt, sest h2rra parandaja on Alefi mingi sober. Kuid mis k6ige t2thsam- mulle pandi ka Photoshopi viimane v2ljalase, jei. Aga mu arvutiga oli muidu selline lugu, et seal oli mingi paartuhat viirust ja m6nisada trooja hobust ja mingeid usse(?) t2is. Mulle muidu 2hmaselt midagi meenub ja ka Annamari ytles seda, et Peeter oli k2skinud viimati viiruset6rje peale panna, kui ta mu arvutit parandas, aga no vist l2ks meelest 2ra veits.
Viimased kolm ood ma millegi p2rast eriti magada pole saanud. Ohtuti olen jube v2sinud ja seetottu olen iga filmi ajal magama j22nud, mida koik koos vaadanud oleme ja muidugi olen ka muud koosistumised sona otseses mottes maha maganud. I miss all the fun :( Yleeile voi millalgi 2rkasin oma bossi voodis ja et mitte rovedat muljet j2tta, siis pean mainima, et bossi ennast polnud ja teist bossi ka mitte, sest nad on kuskil teises osariigis Alana ema kylastamas. Head voimalust tuli ju 2ra kasutada ja sain yle pika aja normaalses voodis magada. Kahjuks seda 6nne pikalt ei j2tkunud, sest j2rgmisel p2eval tuli Alana s6brants oma imearmsa lapsega ja pidime Jussiga selle voodi neile loovutama. No pole hullu, meie stuudio ei olegi enam nii hull kui ta alguses tundus ja meil on nyyd puhur ka.
Eile k2isime Mehhiko piiri 22res yhes outletis ja tuleb tunnistada, et ma olen kogu selles outletinduses v2ga pettunud, sest ma ei leidsin sealt endale ainult yhe asja ja need hinnad ei tundunud ka just mingid megaodavad. Juba Annamariga arutasime, et ilmselt me oleme lihtsalt 2ra unustanud, kui kallid asjad Eestis on. Yleyldse olen selle eluga siin juba nii 2ra harjunud, et Eestisse v2ga tagasi ei kipu. Paar esimest kuud olid ysna rasked, sest meil polnud tookohti ja elukohav2rk oli ka selline kahtlane, aga nyyd on olukord selline hea stabiilne pluss meid soidutatakse siin ringi kogu aeg kui ainult tahame. Kui ma vahepeal toesti v2ga igatsesin Eestit, siis nyyd ma oleks juba valmis siin natuke pikemat aega olema, kuigi ega mul septembris Eestisse tagasi minemise vastu ka midagi pole.
Shallala, ikka veel mitte yhtegi klienti, ainult 2 tsikki, kes kohvi tulid n6udma, aga me ei myy kohvi. H22h22.

Tere sõbrad! Vahepeal on päris tore olnud ja ka mitte nii tore olnud. Mitte nii tore seepärast, et kogu mu töötamise himu on täiesti ära kadunud. Võileibade mätsimise ja kaltsude sorteerimise asemel tahaks nii väga rannas lebotada, sest tundub, et ka San Diegosse on lõpuks suvi jõudnud. Üleeile oli meil "kodus" karaokepidu. Jah, laulsin esimest korda oma elus karaoket ja no kuradi lõbus oli. Vana rokipeer Jeff oli see kõige tugevam laululind ja tuleb tõdeda, et ta laulab no ikka tõesti hästi. Aga minu meelest on see päris tore, et me saame oma bossidega niimoodi pidu panna.

Ja kui tänasest rääkida, siis käisin Mehhikos... hambaarsti juures!! Kuna Alef käib seal päris tihti, siis sokutasin ennast kaasa ja sain hamba parandatud 180 dollariga. San Diegos oleks läinud 700 dollarit. Alguses Alef küll rääkis, et hambaarsti kabinet ei ole seal just eriti kena jne, aga tegelikult polnud see üldsegi nii hull. Ma ütleks, et mitte eriti kehvem kui SD-s + mul oli ka telekas, mida ma küll eriti jälgida ei suutnud, kuna üks tädi mu hambas sorkis. Aga arst oli ka tasemel ja valu ei tundnud üldse. Alef muidugi üritas mind enne võimalikult palju hirmutada kogu selle hambaarsti värgiga, aga ma ei lasknud ennast sellest eriti heidutada + ta tuli oma kuradi iPhonega vahepeal pilti tegema, kui ma hambad pärani lakke vahtisin ("So that you could send it to your mom"). Kurb muidugi, et kogu minu Mehhiko trip ainult hambaarstiga piirdus, sest Alef kibeles sealt ära. Annamari ja Madli käisid peatänaval veits ringi ja ostsid mingit nodi. Ei saa ka mainimata jätta, et mul tuli piiri peal jälle probleeme ette. Passikontrollis oli härra ametnik millegi pärast väga kahtlustav minu suhtes, aga lõpuks lasi mind läbi. Aga siis võttis mind turvamees "vahele" ja kontrollis mu õlakoti ja arstirohukoti läbi. Ma vist näen väga kriminaal välja. A nüüd ma istun õnnelikult hipide tagaaias, kuulan tuulekellasid ja naudin ilma ehk siis trellide taha pole mind viidud. Ah jaa, Juss näiteks ei julgenud üldse Mehhikosse tulla, kuna seal tegelikult üsna ohtlik käia, mingid narkosõjad ja värgid. Aga no me oleme kõik elus ja sõitsime tagasi 8 neeruga (by Madli).

Mis veel? Eile pärast tööd kohvikus oli vaja kuidagi koju saada, aga kuna mu telefon oli refillimata, siis ei saanud Jeff mind kätte ja mina teda ka mitte, seega tuli ise vaadata, kuidas koju saada. Jalutasin siis Pacific Beachi peatänavale ja üritasin bussi peale minna, aga enne seda oli HÄDASTI vaja ühest riidepoest läbi käia, sest kõik asjad olid ainult 15 dollarit ja jäin seetõttu ühest bussist maha. Ei ostnud ma endale midagi ja bussid käivad ka siin nagu päikesevarjutus. Pidin järgmist bussi ootama ja kuna ma esimest korda seda marsruuti sõitsin, siis ei tedanud ma, kuhu edasi peab minema jne. Palusin ühelt pooklurdilt vanapapilt abi, kes mind lahkesti kodutänavani saatis ja kogu see teekond kestis mul 3 tundi, kuigi tegelikult oli see ainult 4 miili. Kodus arvasid kõik, et ma olen ära surnud jne ja see oli nii naljakas, kuidas Jeff ja Alef pärast mu kolmetunnise bussisõidu üle naltsi tegid. Põhimõtteliselt on nüüd niimoodi, et kui ma tahan 11.sept LA-st lennuki peale jõuda, siis ma peaksin homme juba minema hakkama, kui mul 4 miili peale 3 tundi läheb. Et siis ma hakkan juba kohevarsti tulema, mu sõbrad.

Üleeile käisime all ages klubis, sest noh, mujale meie kui alaealised sisse ei saa. Aga see klubi oli aaaweesooome. Mängis mingi live bänd ska muusikaga ja publiku keskel oli ring, mida mööda kõik jooksid/tantsisid/tõuklesid ja looomulikult liitusime sellega ka meie. No see oli sitaks äge, aga mulle jäi nii arusaamatuks, miks kõik nii vägivaldselt seal tantsisid. Pidevalt mõni suur jõmm lendas mulle külje pealt sisse. Pärast sain Alefilt teada, et selle tantsu või mis iganes asja mõte ongi inimesi lömastada ja et nt Brasiilias on ikka suht hull see värk.

Eile käisime kõrbes ja see oli niii ääägggeeeee. Kui kunagi saab, siis panen feisbukki pilte ka üles.

Täna olin tööl kolm tundi, sest Aaron lendas järsku sektorisse ja teatas, et tal kästi seal 11-ks kohal olla. No tere talv. Mina pean pool 7 üles ärkama, et ma saaks tööl kolm tundi olla, kolme klienti teenindada ja teenida kõigest 2 dollarit tippi. No see ei lähe mitte. No mis seal's ikka, otsustasin kõrvalt kohvikust kohvi osta ja jalutasin Seaworldi, et bussi peale hüpata ja downtowni sõita. Chillisin seal veits ringi ja siis jalutasin North Parki poodi, kus teised tööl olid. Jeff ei suutnud uskuda, et ma sinna downtownist jala tulin, aga ma tõesti tegin seda (ameeriklased ei ole siin eriti jalamehed). Tegin seal veits tööd ja siis saime koju. Õhtusöök oli nii usa kui vähegi võimalik- pizza ja õlu kõrvale. Pärast seda veel mingi jama biitlite muusikali film (+õlu), mida teised praegu vaatavad. Ma olen natuke mures selle ameerikastumise pärast. Juss nt riietub juba täpselt sama moodi nagu Luke "Gilmore'i tüdrukutest" ja kui ma täna temaga eesti keeles rääkisin, siis tema vastas mulle inglise keeles.

Tahan teile teatada, et meie tagasihoidlikus majakeses kummitab. Üleeile öösel hakkas Jussi iPhone järsku mängima ja mingit väga lambikat lugu, mida Juss kuulnudki polnud ja oot, midagi juhtus veel, aga ei mäleta. Aga no nüüd nt läks lamp ise põlema ja Annamari arvutist hakkas shufflega "It's raining men" mängima, mis ei ole ka väga normaalne asi.

A no muidu täna sõime kana ja peekonit vavhli ning siirupiga, mis oli ka päris huvitav kogemus.

Teate, ma olen niiiiiiii väsinud. Tulin just töölt ja ma pidin töö kätte peaaegu ära surema. Tavaliselt on see selline vaikne kohvik, kus harva mõni inimene käib, aga täna oli kogu aeg midagi teha. Ühel hetkel tuli sisse kamp inimesi, kes tahtsid 6 sandwichi ja samal ajal oli mul väljas grilli peal kana, mida ma valvama pidin ja samal ajal veel lonkis seal ringi mingi prükkar, keda ma ka jälgima pidin, et ta midaig ära ei varastaks ja peale kauba nõudis ta vett ka veel. Siis käis sealt läbi veel mingi tüdruk, kes midagi Jumalast jahvatas ja sellest, et inimesed ei tohiks karta, et nad põrgusse lähevad, sest Jumal ei taha inimesi karistada!! Aa ja kassaaparaat läks ka katki vahepeal. Awesome. Eelmine kord telliti mult quesadillat, aga ma ei osanud seda teha ja ütlesin kliendile, et kas ta ei tahaks midagi muud tellida, sest meil on koostisosad otsa saanud. No ta ei tahtnud midagi muud ja läks ära. Eile õhtul googeldasin veits ja uurisin välja, kuidas quesadillat tehakse. Täna telliti mult jälle seda. No tegin siis valmis ja ise olin lõpptulemuse üle päris uhke, aga kliendile vist ei meeldinud mu roog, sest ta jättis mingi songitud quesadilla laua peale vedelema. Päris piinlik oli. Ja kui ma kohvikut sulgesin (tund aega hiljem kui oleks pidanud, sest varem lihtsalt ei jõudnud), siis sain ma võõralt numbrilt kõne, kust mult telliti juustuga quesadillat. Alguses olin ma et wtf nagu, kuidas kliendid mu numbrit teavad, aga siis tabasin ära, et see on Jeff, kes mulle järgi oli tulnud. Eile just rääkisin talle seda quesadilla lugu ja ta kasutas seda lugu päris hästi ära. No Jeff on igatahes see tüüp, kelle juures me elame ja kelle juures kaltsukas me tööl käime. Aga ma nüüd lõpetan, Lindal on käsi väsinud jälle.